V Eestimaa võimlemispidu Hingelind Tallinna Kalevi staadionil toimus 2.juulil

 V Eestimaa võimlemispidu Hingelind Tallinna Kalevi staadionil toimus 2.juulil.

27.juunist kuni 2.juulini olid võimlejad Tallinnas harjutamas nii Pirita velodroomil kui Kalevi staadionil. Sindi linna esindasid seekord noortekeskuse võimlemisring Stella 8 liiget ja kaasas olid treener Margit Schmidt ja noortekeskuse juhataja Helle Vent. Muusikalise poole pealt toetasid tantsijaid Tanel Padar, Ott Lepland, Karl-Erik Taukar ja Getter Jaani ning Lasteekraani Muusikastuudio. Tänavune võimlemispidu teeb kummarduse Eesti võimlemise suurkujule ja hingele Ernst Idlale, kelle sünnist möödub tänavu 115 aastat. Eestimaa suurimal võimlemispeol astus üles ligi 5000 võimlejat üle-Eesti ning toimunud kahel etendusel oli 25 000 pealtvaatajat. ilus! Nii ääretult vahva! Meil on kõige ilusam kava! Nii need tüdrukud hõiskasid. Kolmandal päeval alustati treeningutega Kalevi staadionil, siis treeningule Pirita velotrekile ja uuesti tagasi Kalevi staadionile. Ja nii see nädal mööduski. Palju positiivset igal päeval! Kõige tähtsam päev jõudis kätte laupäeval, kus tuli esineda kahel etendusel. See oli kordumatu positiivne emotsioon! Nii hästi toimiv, positiivsust tekitav nii esinejatele kui ka pealtvaatajatele. Aplaus ei tahtnud ega tahtnud vaibuda iga numbri ajal ja järel. Lisa andis droonidelt video tegemine, kus olid selgelt näha kõik mustrid, mis staadionil tekkisid. Finaal oli ainult ülivõrdes kirjeldatav. Võimlemispeo Hingelind treeningul Nii suurejooneliselt organiseeritud pidu ei mäletagi. Noortele meeldis Hingepuhtuse laeka kava väga ja nii tehtigi pikki päevi treeningutel virisemata ja õhinal. Esimene harjutamine toimus Pirita velodroomil ja oli 5 tundi pikk. Sel päeval said pruuniks ka need, kes sel aastal veel päikesega eriti kokku polnud puutunud. Ka lihtsalt pealt vaadata oli põnev. Nii mõnedki liikumised muudeti selle suure massi, 250 võimlejat, puhul veidi teistsuguseks. Uskumatu oli, et esimese päeval suudeti läbi töödelda terve kava, mis üllatas ka kava autorit Marju Asarovit. Tüdrukud said pidevalt kiita vastupidavuse ja püüdlikkuse eest. Marju tänusõnadele vastati alati suure aplausiga. See kõik tekitas ääretult positiivse õhkkonna, liitis 250 neidu üheks pereks ja nii igal harjutamisel. Teisel päeval anti võimalus kava vaadata. Pooled esinesid ja teine pool vaatas pealt. See oli nii Energiafirma: uueks kütteperioodiks tasub valmistuda juba suvel Suvi on hea aeg kõiksugu remondi- ja hooldustöödeks. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka oma kodu kütteseadmeid, et olla sügiseks valmis uueks kütteperioodiks. Energiaettevõte Adven Eesti annab soovitusi, milliseid töid suvel ette võtta. Hoolda seadmeid Kuumaveeboiler Soe hooaeg on õige hetk võtta käsile küttekollete hooldustööd. Iga 2-5 aasta tagant tuleks hooldada kuumaveeboilerit, sest seadmele ajapikku tekkiv katlakivi ja sete vähendavad oluliseks selle efektiivsust. See tähendab aga seda, et vee soojendamiseks kulub märksa rohkem energiat ja raha. Soojuspump Kui kütad oma kodu soojuspumbaga, siis regulaarset erihooldust see seade enamasti ei vaja, piisab vaid filtrite puhastamisest. Küll aga tasub tähelepanelik olla kui pump hakkab tegema suuremat müra või ei tundu enam nii tõhus. Sel juhul tasub kindlasti pöörduda asjatundjate poole. Ahjuküte Ahjukütte puhul ära unusta kutsuda korstnapühkijat. Küttekollet ja suitsulõõre tuleb tahmast puhastada kord aastas, eramajade puhul on korstnapühkija kutsumine kohustuslik vähemalt iga viie aasta tagant. Korstnapühkija veendub ka selles, kas kütteseade on heas korras. See on oluline ka selleks, et kodu kindlustuskaitse kehtiks. Kaugküte Kaugküttega majades tasub tähelepanu pöörata ka soojatarbevee soojusvahetitele. Kuna süsteemi läbib üheltpoolt soolasid sisaldav joogivesi, siis temperatuuri tõustes sadestuvad soolad soojusvaheti pinnale. See raskendab soojuse ülekannet kaugkütte veelt tarbeveele. Kuidas aga teada, et soojusvaheti hooldamist vajab? Kõige parem indikaator selleks on, kui soojussõlmes asuvast soojusarvestist on näha, et suvisel perioodil on kaugkütte peavoolu ja tagastuva vee temperatuuride vahe 10° C ja vähem. Lahtiste ehk ilma soojusvahetita süsteemide puhul tuleks hoone küttesüsteemi pesta iga 3-5 aasta järel. Oluline on soojusvaheti pesu tellimisel lasta töö teostajal teha ka surve proov. Lisaks võivad puhastamist vajada ka filtrid ja tasub kontrollida manomeetrite korrasolekut. Soojusvahetite pesu pakuvad enamus soojussõlmede ja küttesüsteemide hooldusega tegelevad ettevõtted. Gaasiküte Gaasiküttega majades on samuti suvi õige aeg, millal lasta oma tehnoruumides paiknevad gaasipaigaldised spetsialistidel üle vaadata. Aja jooksul võivad sisegaasitorustiku liitekohad hakata lekkima. Samuti tuleks kontrollida torustikel olevate seadmete korrasolekut ja gaasikatla tööd. Suurenenud gaasitarbimist võib sageli põhjustada see, kui gaasikatel ja soojavee ning küttesüsteemi soojusvahetid on kaetud katlakiviga. Lisaks süsteemi pesule tuleb kontrollida ka gaasikatlas olevaid andureid, klappe ja pumpasid. Nii tagad, et talvisel ajal ei teki ootamatuid katla seisakuid. Suviste hooldustöödega aitad ise kaasa sellele, et kütteperioodil töötab kodune gaasipaigaldis probleemideta ja võimalikult säästlikult. Ära võta neid töid ise ette, vaid kasuta kindlasti gaasikatlaid ja -torustikke hooldavate ettevõtete spetsialistide abi. Kaalu küttesüsteemi uuendamist Aja jooksul muutuvad küttetehnoloogiad ja kütuste hinnad. Seega kui oled otsustanud uuendada oma kodu küttesüsteemi, tasub teha koos spetsialistidega põhjalik analüüs hindamaks, milline lahendus või isegi lahenduste kombinatsioon sinu kodule kõige paremini sobib. Silmas tasub pidada, et kõige rohkem kõiguvad just nafta hinnast sõltuva kütuse hinnad. Nende hulka kuuluvad peamiselt kütteõlid ja maagaas. Stabiilsem on hind puidukütustel ja näiteks elekter-soojuspumpade puhul. Aknad-uksed korda Kui sinu kodu aknad on veel millegipärast ajast ja arust, siis on suvi parim aeg aknad ära vahetada. Sügis-talvisel hooajal on seda meie kliimas märksa tülikam teha. Kui elad aga vanas puitakendega majas ja akende vahetus võimalik ei ole, siis võib abiks olla tihendite vahetus. Sama kehtib ka vanemate välisuste kohta, kust samuti külm sisse võib pääseda. Kuigi enamasti kiputakse seda tegema esimeste külmade saabudes, on tegelikult õige aeg tihendit paigaldada sooja ja kuiva ilmaga. Sellega saab igaüks ise hakkama. Üks võimalus sooja paremini sees hoida on paigaldada aknale termokile. Urmo Heinam Adven Eesti juhatuse esimees Need, kes tervet etendust pühapäeval, 10 juulil ETV-st vaatasid, said kindlasti natuke väiksema, aga ikkagi meeldejääva mulje sellest suurest peost. Meile jäi sellest kustumatu mulje kogu eluks. 9.juuliks sai Stella kutse Pärnu Rannastaadioni avamisele. Ei mäletagi, kui kaua räägiti staadioni renoveerimisest. Nii ei uskunudki enam, et see kunagi teoks saab. Ometi laiutas ta meie ees oma sinise 8-realise jooksurajaga, vastates kõigile kaasaegsetele nõuetele ja võimaldades läbi viia kõige kõrgemal tasemel võistlusi. Staadion võimaldab korraldada tipptasemel sportlaste treeninguid ja rahvusvahelisi võistlusi ja on oluline koht noorteja harrastuspordi edendamiseks. Lindi lõikasid läbi endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, ametis olev Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, EOK asepresident Tõnu Tõniste, kultuuriminister Indrek Saar, Rannastaadioni direktor Tair Anton ja Eventus Ehitus OÜ esindaja. Meelelahutust pakkus põleva palliga trikitaja, noored jalgpallurid, kellele taevast sadas jalgpalle ühe juurde ja Raio Piiroja, kes lõi palli noorele väravavahile otse sülle. Hingelinnu võimlemispeo kahe kavaga esinesid v/k Rüht, Githa ja Sindi ANK rühm Stella. Miilijooksu võitjatele oli ootamatu suur aurupilv finiðis. Meelelahutuslikku osa viis läbi Sepo Seeman. Helle Vent Sindi ANK juhataja.